:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/07/16/16225765t1h9f63.jpg)
Pärnu muuseumi sellesuvine näitus “KOOS|KÕLA” ei jäta vaatajat külmaks. Või õigemini on asi hoopis vastupidi: jahedus pressib seal suve haripunktist hoolimata naha vahele.
Ma ei keskendu oma peegelduses eraldi ühelegi teosele, sest näituse ülesehitus ja ruum kõnelesid minuga rohkem. Säärane kogemus on harv.
“KOOS|KÕLA” tutvustab Eesti naiskunstnike loomingut eri ajastutes ja vormides ning loob teoste, autorite vahele seoseid. Need kuraator Mareli Reinholdi nähtud niidid on näituse külastajale eksponaatide vahel looklevate katkendjoontega puust ja punaseks tehtud. “Vaata neid koos, võrdle,” õpetavad katkendjooned.
Reinhold on Pärnu muuseumi näitusesaali muutnud ruumiks, kus ei saa vabalt, omatahtsi kulgeda. On kindel rada, mida mööda tuleb minna. See sundus suunab küsima, kuivõrd vabad olid ja on näidatud teoste loojad. Kuivõrd vabad olid ja on naised?
:format(webp)/nginx/o/2024/07/16/16225767t1h79ec.jpg)
Suur saal on vaheseintega jagatud väiksemateks ja suuremateks ruumideks, mis kujutavad naise elu eri sfääre. Kõige rõhuvamad ja väiksemad on lastetuba ja köök. Neis on raske isegi teoseid vaadelda, eriti kui järgmine külastaja juba selja taga. Mitmekesi ei mahu lihtsalt ära. Taas viide reaalsusele. Kui palju ruumi on naisel, kelle õlul on pereelu kohustused? Ruumi füüsilises, vaimses ja emotsionaalses mõttes.
Sellest kitsikusest on vabastav astuda suurele alale, kus on naise vaba aeg ja eneseteostus. Eksponeeritud teosed aga jätkavad naise elu stereotüüpilist kujutamist. Traditsioonilised mõttemallid kaovad alles saali selles osas, kus on kunstnike enesepeegeldus, autoportreed.
/nginx/o/2024/07/16/16225769t1hb97e.jpg)
“KOOS|KÕLA” lõpeb naise keha, seksuaalsuse sfääriga. Tõsi, on veel kaks teost, millele heita pilk enne näitusesaalist väljumist ja mis kujutavad vananemist, kuid need on ülejäänud väljapanekust kaugel ega võimalda teemasse süvenemist. Reinhold, kes teeb suve jooksul veel mitu kuraatorituuri ja räägib väga avatult kogu näituse loomise protsessist, tunnistas, et need kaks teost on lisatud hiljem, kui esmast visiooni näinud vaataja mainis, et vananemise teema on puudu. Minu silmis oli kuraatori esmane valik siiski piisav ja terviklik. Reinholdil on põhjust ennast usaldada.
Näitusesaalis on jahe. Suverõivais külastajatele pakutakse pleede. Nii sa siis käid seal, nina külmast punane ja pleed õlule tõmmatud, kindlat rada ja piiratud ruume pidi. Kuigi jahedus ei olnud ettekavatsetud, vaid teoste seisukorra hoidmiseks vajalik praktiline nõudmine, mängib see kogu väljapanekuga kaasa. Nii annab “KOOS|KÕLA” naiskunstnike, naise kujutamise ning seeläbi ka naise elu temaatikale minu arvates varjundi, mis pole kerge, helge ega soe.
Samas, ehk ongi kuurordimelus vaja hetkeks vaheldust, mõttepausi. Nii hindad valgust, soojust, ruumi ja vabadust omatahtsi astuda varasemast enam.
Näitus “KOOS|KÕLA”
Pärnu muuseum
21.06–08.09.2024
kuraator Mareli Reinhold